Ei mäletagi, kas kajastasin siin bestika-saaga järelkaja. Kuus kuud tagasi saatsin endisele parimale sõbrale pärast kolme ja poolt aastat kirja, millele ta siiani vastanud ei ole. Sain ma hingerahu? Veidi sain, sest nüüd tean, kui palju talle tähenda(si)n. Sain ma üle periooditi tabavast ilgest igatsusest? Üldse mitte.
Endal on ka natuke vastik igatseda kedagi, kes selliseid ülevoolavaid tundeid sugugi ei vääri, aga igatsen ikka. Eriti siis, egoistlikult, kui elus mingi kurvem periood. Et, tsiteerides klassikuid, kellest siiski on elus õnnestunud üle saada – igatsus on igatsus ainult siis, kui sellele tähelepanu pöörata, matan ma end teistesse tegevustesse. Kuni saabub mingi hetk, kui korraks kõik tegevused lakkavad ning igatsus suure lainena tabab. Tsiteerides teisi klassikuid, kellest ilmselt veel niipea üle ei saa: “olen ammu märganud, et iga kord, kui vähegi mõttesse jään, meenub alati midagi kurba” (tõlge vaba ja peast).
Sõbranna küsis kunagi, et miks mu jaoks nii tähtis on, et mul oleks parim sõber. Ma ei saanud isegi hetkeks aru, mida ta täpselt silmas peab, aga hiljem mõistsin – parim sõber, meessoost, on mul alati olnud, nii kaua, kuni ennast mäletan, Väiksena oli Viki, kellega teismeeas lihtsalt lahku kasvasime, sest uued seltskonnad tulid peale. Seejärel tuli kohe ülalmainitud eks-besti, kes troonis kaheksa aastat uhkelt oma positsioonil ning siis oli aastajagu pausi, misjärel tutvusin K.-ga. On inimesi, kes ei oska olla vallalised – mina ilmselgelt ei suuda olla parima sõbrata.
Igatsemise kontseptsioon on mu jaoks eluaeg olnud üsna võõras ja kedagi missinud nii, et füüsiliselt paha hakkab, olen vaid loetud korrad – eks-bestikat neli viimast aastat lakkamatult, K.’d, kui sõjaväes oli, mõnda sõbrannat, kes pikemalt kaugel maal… ja eks-bestikat nii palju, et I can hardly stand it. Sest see oli mingi lähedusaste, mille saavutad vaid aastatega ning kus tead küsimata, kuidas teine oma kohvi võtab, sööd ta võikult tasakesi ära peterselli, sest ta vihkab umbrohtu ja pigistad silma kinni kõigi tema idiootsete mõtete pihta. Arvasin, et tingimusteta.
kahekesi iseendaga 