Vahel, nii poolkogemata muu jutu sees, märkan, mida mu sõbrad päriselt minust arvavad.
“Kas rasedad tohivad pastöriseerimata õlut juua?” küsin mina mõtlikult poe alkoholiletis, õllepudel käes.
“Kas sa oled JÄLLE rase???”
Sõbranna räägib ühest eriti tobedast netikommentaarist, mida luges ning lisab juurde “loodan, et see sina polnud” 😀
Olen sõbrale juba ammu maininud Kaksikut ja tema kavaleri, no nii mingi muu jutu käigus. Alles nüüd selgus, et sõber oli veendunud, et mõtlesin need inimesed välja ning neid pole päriselt olemas 😀
Sama sõber jutustab, kuidas nägi minu spordiklubi ees kiirabiautot ja kuidas arvas, et see seisis seal kindlasti minu tarbeks.
Endine kursavend, keda tunnen täpselt 5,5 aastat, oli hämmingus, kui sa teada, et mul on kahekümne viies sünna. Tema arvas kõik see aeg, et olen vähemalt 28.
Endine peika rääkis mulle pidevalt halvakspanuga, kuidas ma kujutan ette, et elan filmis. Siiani ei ole välja figureerinud, mis see tähendab.
Georg järjekordselt: “Emme, millised kellad SINU ajal olid?”
Planeerime sõbra Jevkuga ühist kohvijoomist. Järsku otsustasin küsida (sest head ideed tulevad ikka ootamatult), kas tal on awkward kondoome osta. Jevku pidas targaks ära mainida, et see on minust väga otsekohene, ainult kohvi pidime jooma minema ju 😀
Jevku räägib alati veendunult, kuidas ma ei deidi kellegagi, kellel pole magistrikraadi.
kahekesi iseendaga 