Kuidas ma ükskord maja ostsin

Teate, kui elu oli keeruline, sissetulek ebastabiilne või puha olematu, laps väike, ülikool pooleli ja kogu selle kupatusega tuli üksi hakkama saada, blogisin palju tihedamini, sest nii sain pisikese hingetõmbepausi ja asjad enda jaoks ka lahti kirjutada. Nüüd on aga kõik nii hästi, et polegi millestki hinge tõmmata. A võiks ju rohkem kirjutada ikka! Shoulda woulda coulda…

Igatahes, majaost juhtus, lõpuks! Me pole veel saanud sisse kolida, sestap ei ole päris hästi kohale jõudnud, et päriselt ka majaomanikud oleme, aga küllap tekib selge arusaam siis, kui esimest korda ööseks saame jääda. Mismõttes ma elan mere ääres? Metsa ja kõrghaljastusega ümbritsetult? Nali naljaks, aga ma polnud oma ligi 30-aastase elu jooksul kordagi mõelnud sellele, mida “kõrghaljastus” tähendab, enne kui maju hakkasime vaatamas käima ja avastasime, et suurem osa neist asuvad: põllul. Siis sain aru, et no can do, kõrghaljastus peab olema.

Maja on projektikas kahtlemata, aga heas korras ja remonti ei nõua, ainult siseviimistlust enda maitsele. Tube on 6, on ka saun, suur terrass, panipaik ja majapidamisruum! Viimane tekitab minus vist kõige enam elevust, sest saan sinna silma alt ära panna pesumasina ja kuivati (ei ole öko ja ei ostaks, aga meil on puitmaja ja seal pesuga õhku niisutada ei tohi – läheb mädanema), mopid, lapid, matšalkad, tekitada sinna väikese sahvri oma varude jaoks (varude üle olen ka VÄGA elevil – go varud!) ja igatahes jah. Ülakorrusele paneme küll vaheseina, et oleks rohkem tube ja vähem kasutut suurt avatud pinda. Plaanin igatahes kõigest enne ja pärast pildid teha ja jagada siin kogu seda maja üles vuntsimise protsessi. Kavatsen võimalikult palju ise teha – esiteks muidugi sellepärast, et eelarve pole kummist ja teiseks tahaks ära kasutada juba olemasolevat kraami, enne kui oot torman ostma. Kõige viimasteks töödeks jätame ilmselt kogu põranda vahetuse – ideaalis tahaks ühesugust täispuidust põrandat ning vannitoa remondi, sest see on kõige kulukam. Oli mõte olemasolev saun välja lõhkuda ja ehitada uus saunamajakene hoovi. Vana sauna asemel tuleb lihtsalt avaram vannituba ja loomulikult lõvikäppadel vann.

Mõtteid on selgelt rohkem kui ressursse, et neid mõtteid ellu viia ja eks on pisut hirmus ka, aga usun, et saame hakkama. Olen juba valmis selleks, kuidas kõik külalised meid roojaga üle kallavad ja hakkavad hüva nõu andma, millise maja tegelikult ostma oleks pidanud ja mis me kõik peaksime olemasolevas muutma, nii et loodetavasti suudan hüva nõu andmisele silma kinni pigistada. Soolaleiva teeme soojemal ajal ja aias, sest meil on nüüd päris oma aed ja me saame!

Maja tõtt öelda lausa nõuab ka koeravõttu ja ma nii kohutavalt tahaks mopsikest, aga siiski kardan, et kaht suurt projekti korraga ei ole mõtet endale selga vinnata. Koer tahab ikkagi hirmus palju tähelepanu saada ja kardan, et ma ei ole hetkel valmis. Teistel pereliikmetel õnneks ei saaks koerast rohkem ükskõik olla, nii et vaevlen üksi oma koeraunistustes 😀

Nii me siin oma päevi õhtusse veeretame. Järgmisel aastal blogin jälle 😀

Advertisements

One thought on “Kuidas ma ükskord maja ostsin

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s